PÄEVALEHT: aastate eest oli ambitsioon teha Tallinnasse veelgi kõrgem vaateratas

Reet Pärgma Eesti Päevalehe Ärilehest kirjutab ülevaate uue Skyparki ja vaateratta arengutest. Nagu loost välja tuleb, siis aastate eest olid ambitsioonid rajada Tallinnasse veelgi suurem vaateratas, mida aga tuli lennujaama läheduse tõttu veidi kärpida.  Siiski tuleb vaateratas just nii kõrge, kui juba 2016.a. välja lubasime – ratta diameeter on 45m, nutiks asukoht Sossimäel lisab vaatele 40 ja kaubanduskeskus veel 35 meetrit.  Kokku üle 120m kõrgusel üle merepinna, olles Teletorni järel teine vaateplatvom Tallinnas. 

Eesti Päevalehe artikkel:

Oktoobris valmiv T1 kaubanduskeskus ehitati katusele kerkiva vaateratta järgi

Oktoobris avab uksed kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn, mis on enim kajastust saanud katusele planeeritava vaateratta tõttu. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus annetas vaateratta tarbeks 1,44 miljonit eurot ja lubas, et seda hakkab külastama 300 000 inimest aastas.

„Katusekorrusel asuvat kogupere meelelahutuskeskust Skypark koos vaaterattaga hakkab meie prognooside järgi külastama nii palju inimesi,” selgitas arve Skypark OÜ juhatuse liige Alar Kajari. Jutt käib T1 keskuse viimase korruse 6500 ruutmeetrist, kuhu on kavandatud batuudiala, ronimis- ja turnimislinnakud, liumägede ja labürintide väljakud, 360⁰ 4D kino, autodroom, sünnipäevatoad, toitlustuskompleks ja palju muud. Kõik see koos vaaterattaga kuulub Skyparkile.

„EAS-i toetus käis küll vaateratta kohta, aga toetuse tingimus oli, et ülejäänud koguperekeskus ehitatakse ka valmis. EAS ei eeldagi, et turistid tulevad siia ainult vaateratta pärast,” ütles Skyparki turundusjuht Tarvo Sarmet. Kui midagi jääb ehitamata, tuleb raha tagasi maksta.

Toetus aitas Skyparki hädast välja. Selleta poleks nad kokku saanud omakapitali, et taotleda pangalt lisafinantseeringut, ja vaateratas olekski olemata jäänud. „Vaateratas maksab 3,2 miljonit eurot, kogu meelelahutuskeskus kokku viis miljonit,” sõnas Kajari. Omadega nulli loodab Skypark jõuda viie aasta pärast.

80 meetrist sai 45

Lähim samalaadne vaateratas asub Helsingis, kus sellega opereerib ettevõte Skywheel. Selle tegevjuhi Jaron Duivesteini sõnul on 3,2 miljonit eurot vaateratta eest vähe. „Muidugi sõltub hind vaaterattast, aga Euroopast ostes läheks 45-meetrise diameetriga vaateratas maksma ligikaudu neli miljonit eurot,” ütles Duivestein. Tema sõnul saab nii soodsa vaateratta Hiinast, aga turvalisusprobleemide tõttu tema sellist vaateratast ei soovitaks.

Kajari sõnul näitab Duivesteini hinnang, et ta on kehva tööd teinud ega ole teisi pakkumisi küsinud. „Meie vaateratta valmistaja on Hollandi tootja Mondial, mis on üle saja aasta vana ja mille tuntuim vaateratas asub Pariisis Concorde’i väljakul,” ütles Kajar. Kogu ratas valmib Hollandis ning tuuakse oktoobris 14–15 rekatäiega T1 juurde, tõstetakse osadena katusele ja pannakse seejärel kokku.

Atraktsioon on kokkuvõttes nõudnud kolm aastat projekteerimist ja lubade taotlemist. „See ei käi nii, et paned Viru keskuse katusele järsku vaateratta püsti. Küsimus pole raskuses, ratas kaalub ligikaudu 200 tonni ehk on väiksem koorem kui parkimismaja, aga seal on lisaks ka staatilised koormused ja tuulekoormus,” lausus Kajari. Suurim probleem oli hoopis ratta liikumisel tekkiv omavõnkesagedus. „Hoone ise võngub ka teatud sagedusel ja need kaks sagedust ei tohi kunagi ühtida, sest muidu tekib rippsillaefekt ja võnkumine suureneb. Seetõttu projekteeriti terve hoone alates vundamendist vaateratast silmas pidades,” selgitas ta.

Esiti oli ambitsioon suurem. Vaateratta kõrguseks taheti 80 meetrit, kuid lennuamet pani piirangud ette. „Kõigepealt kärpisime 60 meetri peale, aga lennuamet ütles, et ainus võimalus püstitada ratas nii, et see ei segaks lennuliiklust, on võtta diameetriks 45 meetrit,” ütles Kajari. Probleemiks on neli lennujaama radarit, mis jälgivad lennuliiklust. „Peame arvestama materjalide ja detailidega, et vaateratas ei peegeldaks ega segaks lennujaama tööd.” Ent muudatus ei tekita Kajari sõnul siiski suurt meelehärmi, sest Sossimägi lisab vaatele 40 ja kaubanduskeskus veel 35 meetrit. „Vaateratta tipust ulatub vaade ikka 120 meetri kõrguselt,” märkis ta.

Hinnad tulevad taskukohased

Sarmeti sõnul jääb kavandatud batuudi-, ronimis- ja sünnipäevaala päevahind alla kümne euro. „Paljud ütlevad, et see on odavam kui lapsehoidja palkamine. Tood lapse hommikul siia ja tuled õhtul järele,” naeris ta.

Kuid kohalike kõrval soovitakse püüda ka välisturiste. „Varem käisid paljud soomlased pool päeva Tallinnas viina ostmas. Me tahame meelitada siia peredega põhjanaabreid, kes jääksid Tallinnasse ööseks,” lausus Sarmet. Tema sõnul on juba praegu koolivaheaegadel Tallinna Skyparki batuudikeskus soomlasi täis.

Välismaalaste informeerimiseks tehakse koostööd ristlusreise pakkuvate fi rmade, laevafirmade, EAS-i, turismifirmade liidu ning hotellidega. Appi tahetakse võtta ka välismaa sotsiaalmeediastaarid ja youtuber’id. „Perepuhkuse planeerijal on oluline otsustaja 12-15-aastane laps, kes on vanemate jaoks dikteerija ja väikse venna või õe jaoks autoriteet. Kui ta vaatab YouTube’ist oma lemmiktrikimehe käiku uude Skyparki keskusse, siis äkki tahab ka siia tulla,” ütles Sarmet.

Ülemiste keskuse konkurent

Umbes 130 000-ruutmeetrise pinnaga T1 kaubanduskeskusse tuleb umbes 55 000 ruutmeetrit rendipinda. Keskuses, mille ankurrentnik on Selver, on pööratud palju tähelepanu meelelahutusele. Viimase korruse 14 000 ruutmeetril on peale meelelahutusala ka restoraniala ja kuue saaliga Cinamoni kino.

Reet Pärgma, 8. märts 2018. 

Foto: Karin Kaljuläte

Allikas: Päevaleht